Horvaatia

Horvaatia on eestlaste seas viimastel aastatel muutunud üheks armastatuimaks suvesihtkohaks - ja põhjus on lihtne. Kristallselge Aadria meri, päikeselised suved ja vaid paari tunni pikkune otselend Tallinnast teevad sellest mugava valiku neile, kes ei taha puhkusele pääsemiseks kulutada terve reisipäeva. Charterlend viib sind otse rannikule, ilma vahemaandumiste ja pikkade ümberistumisteta.

Horvaatia rannajoon on Euroopas ainulaadne - üle tuhande saare, keskaegsed müüriga linnad nagu Dubrovnik ja Split ning rohelised rahvuspargid nagu Plitvice järved ja Krka koos loovad kombinatsiooni, mida on raske teisest Vahemere-äärsest riigist leida. Vesi on läbipaistvuselt ja puhtuselt Euroopa parimate seas, samal ajal kui vanalinnad pakuvad kultuuri, arhitektuuri ja head kööki jalutuskäigu kaugusel rannast.

Hinna ja kvaliteedi suhe on samuti veenev: Horvaatia pakub Lääne-Euroopa taseme infrastruktuuri ja teenindust, kuid üldiselt soodsamate hindadega kui näiteks Itaalias või Prantsusmaal. Kuna Horvaatia on nüüd nii Euroopa Liidu kui Schengeni liige, on ka reisimine ise lihtne ja formaalsusteta.

Horvaatia pakub palju enamat kui randa - siin on mõned kohad, mida tasub ekskursioonil või omal käel kindlasti näha.

• Dubrovniku vanalinn - UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv müüriga keskaegne linn, tuntud ka kui "Aadria pärl"; jalutuskäik 2 km pikkusel linnamüüril pakub vaate punastele katustele ja merele.
• Splitis asuv Diocletianuse palee - Rooma keisri Diocletianuse 4. sajandil ehitatud palee, mille kelder, hoovid ja kitsad tänavad moodustavad tänapäeval elava vanalinna südame.
• Plitvice järvede rahvuspark - 16 tärkassiini-sinist järve, mida ühendavad kaskaadid ja juga, kõik puidust laudteede ja matkaradade kaudu ligipääsetavad; Horvaatia vanim ja tuntuim rahvuspark.
• Krka rahvuspark - Krka jõe joad ja rohelised kärestikud lähedal Šibenikule; tuntud eelkõige Skradinski buk kose poolest.
• Hvari saar - lavendlipõldude, elava sadamalinna ja Vahemere ühe päikeserikkaima kliima poolest tuntud saar; populaarne nii pere- kui ka nightlife-turistide seas.
• Korčula saar - keskaegne müüriga linn, mida peetakse Marco Polo sünnikohaks; vaiksem ja autentsem alternatiiv Dubrovnikule.
• Zadar - tuntud unikaalse Mere orelI (Sea Organ) ja Päikesetervituse (Sun Salutation) installatsiooni poolest, mis mängivad lainete ja päikeseenergia abil muusikat ning valgusmänge.
• Rovinj ja Pula Istrias - Rovinj on maaliline Veneetsia-mõjuline kalurilinn, Pula aga kodu 1. sajandist pärit hästisäilinud Rooma amfiteatrile, mis mahutab siiani kontserte.

Enne reisi

• Alates 1. jaanuarist 2023 kehtib Horvaatias euro (EUR) - kunad ei kehti enam maksevahendina, seega vaheta vana valuuta enne reisi ümber, kui see sul veel alles on.
• Eesti ja teiste ELi kodanike jaoks piisab reisimiseks kehtivast ID-kaardist või passist.
• Vormista reisikindlustus, isegi kui Euroopa ravikindlustuskaart (Euroopa Liidu kodanikele) katab osa erakorralisest arstiabist.
• Populaarsetel suvekuudel (juuli-august) broneeri ekskursioonid, praamipiletid ja rendiauto varakult - kohad täituvad kiiresti.
• Kontrolli oma pagasireeglid charterlennu operaatorilt - need võivad erineda tavapärastest lennufirmadest.

Kohapeal

• Kraaniveest võib kõikjal Horvaatias, sh saartel, rahulikult juua - see on ohutu ja hea kvaliteediga.
• Vanalinnades (Dubrovnik, Split, Rovinj, Korčula) on autoliiklus enamasti keelatud - pargi auto väljaspool müüre tasulisele parklale ja jalutta linna sisse.
• Rannikutee (Jadranska magistrala) on maaliline, kuid kitsas ja käänuline - arvesta bussi- ja veoautoliiklusega, planeeri sõiduks rohkem aega ning väldi tipphooajal pimedas sõitmist, kui teed veel ei tunne.
• Saarte vahel liikumiseks (nt Hvar, Korčula, Brač) broneeri parvlaeva- või kiirlaevapiletid (Jadrolinija jt) suveperioodil ette, eriti nädalavahetusteks.
• Väiksemates kohtades ja väljaspool suuri linnu suletakse poed ja apteegid keskpäeval mõneks tunniks - tegemist on lõunase pausiga, eriti kehtib see väiksemate saarte kohta.
• Jootraha ei ole kohustuslik, kuid restoranides on tavaks ümardada arve või jätta hea teeninduse eest umbes 10%.
• Enamik randu on kivi- või kaljurannad, mitte liivarannad - vee-jalatsid on väga soovitatavad.

Kohalikud eripärad

• Ametlik keel on horvaadi keel, kuid turismipiirkondades saab hästi hakkama inglise, itaalia ja saksa keelega.
• 1991-1995 aasta Kodusõda (Koduse sõja/Isamaasõda) on paljudele horvaatidele siiani tundlik teema, eriti sellistes linnades nagu Dubrovnik ja Vukovar, kus leidub sõjaga seotud mälestusmärke - käitu nende paikades austusega.
• Kohvijoomine ("kava") on aeglane sotsiaalne rituaal, mitte kiire läbijooksmine - istu, naudi ja ära kiirusta.
• Väikestes peretaverna­des (konoba) eelistatakse sageli sularaha, kuigi kaardimaksed on tänapäeval enamikus kohtades levinud.
• Kirikutes ja kloostrites külastades kata õlad ja põlved.